Andres Ots


Wikimedia projektide kaastöölised

Article Images

eesti näitleja, laulja ja teatripedagoog

Andres Ots (sündinud 3. oktoobril 1944 Tallinnas) on eesti näitleja ja laulja.

Andres Ots

Andres Ots 1995. aastal

Sünniaeg 3. oktoober 1944 (80-aastane)
Sünnikoht Tallinn
Amet näitleja ja laulja
Tegev 1965–

Haridus

Andres Ots on lõpetanud Tallinna 20. Keskkooli ning õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis prantsuse keelt ja kirjandust (1962–1963). 1968. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (III lend).

Töö ja looming

Ta on töötanud näitlejana Lydia Koidula nimelises Pärnu draamateatris (Endla) (1968–1974), kus ta mängis ka mitmes muusikalavastuses, näiteks Gerd Natschinski "Servus, Peter" (1970), Ernst Bruun Olseni "Billy Jacki lugu" (1970) ja Agnieszka Osiecka "Murelimaik" (1971). Aastatel 1974–2010 töötas ta näitlejana Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris[1], selle kõrvalt 13 ja pool aastat ühtlasi varieteeartistina Viru Varietees.[2]

Alates 1996. aastast on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavakõne õppejõud (dotsent).

Lapsepõlves laulis Andres Ots Heino Kaljuste lastekooris, mille koosseisus tegi juba 10–11-aastaselt kaasa Estonia teatri lavastustes "Padaemand" ja "Boriss Godunov".[3]

Estraadilauljana on Ots tegutsenud alates 1965. aastast, mil ta oli vokaalartist orkestris Rütm. 1968. aastal tuli ta esikohale vabariikliku estraadilauljate konkursi nooremas grupis, 1980. aastal osutus ta ka parimaks etlejaks Voldemar Panso nimelisel konkursil.

Lauljana on talle omane teksti eriliselt rõhutav kupleelik stiil, tema esituses on ülipopulaarseks saanud näiteks Arne Oidi "Puuriida laul" ja Boris Kõrveri "Traktoristide laul".

Tänu väljendusrikka hääle oskuslikule kasutamisele peetakse Andres Otsa üheks paremaks eestikeelsete tekstide esitajaks. Ta on ette kandnud nii klassikute kui ka tänapäevaste autorite luulet ja proosateoseid sadades raadio- ja telesaadetes, lugenud dokumentaal- ja teabefilmide tekste ning teinud sadu muid helisalvestisi.[4] Ainuüksi Eesti Pimedate Raamatukogu tarbeks on ta sisse lugenud ligi 300 audioraamatut.[5]

Paul-Eerik Rummo on Andres Otsale pühendanud luuletsükli "Vettinud peiari laulud", millele on muusika kirjutanud (1968–1971) Rein Rannap. Andres Otsa enda, aga ka ansambli Ruja ja paljude teiste esituses on väga tuntuks lauldud just tsükli neljas osa "Õhus on kõike".[6][7]

Tunnustus

Isiklikku

Andres Otsa vanemad olid näitlejad Jori Ots ja Made Varango.

Ta on olnud abielus näitleja Helje Soosaluga. 1982. aastast on ta abielus pedagoog Elin Otsaga, nende poeg on laulja ja näitleja Aleksander Ots (sündinud 1983). Pere suvekodu on Saaremaal Kotlandi külas Koerasitamättal.[9]

Viited

  1. ↑ Koosseisud Tallinna Linnateater
  2. ↑ Jaanus Kulli. Andres Ots: „Olen jõudnud sellesse toredasse ikka, kus sa näed, kuidas sõbrad lähevad, kuidas lähevad inimesed, kes on sulle tähtsad.“ Õhtuleht.ee, 03.10.2020.
  3. ↑ Jaanus Kulli. Andres Ots: „Olen jõudnud sellesse toredasse ikka, kus sa näed, kuidas sõbrad lähevad, kuidas lähevad inimesed, kes on sulle tähtsad.“ Õhtuleht.ee, 03.10.2020.
  4. ↑ Andres Otsa esitatud tekstide helisalvestisi E-kataloogis ESTER. Vaadatud 03.10.2024.
  5. ↑ Andres Otsa loetud raamatuid Eesti Pimedate Raamatukogu koduleht. Vaadatud 03.10.2024.
  6. ↑ Jaanus Kulli. Andres Ots: „Olen jõudnud sellesse toredasse ikka, kus sa näed, kuidas sõbrad lähevad, kuidas lähevad inimesed, kes on sulle tähtsad.“ Õhtuleht.ee, 03.10.2020.
  7. ↑ "Vettinud peiari laulud" Eesti Muusika Infokeskuse koduleht. Vaadatud 03.10.2024.
  8. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  9. ↑ [Saaremaal Kotlandi külas Koerasitamättal Fotod: Koerasitamätta saunik Andres Ots kohtus Taritu küla rahvaga] Maaleht.ee, 03.11.2014.

Välislingid

  Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Andres Ots